KIIRMOOD | #kiirmoodsakib

#kiirmoodsakib

IGAL AASTAL

VALMISTATAKSE MAAILMAS

ÜLE 100 MILJARDI RIIDEESEME

EI VAJA? EI OSTA!

Kiirmood on külmavärinaid tekitav trend. Seda tarbides astume iga päev lähemale õõvastavale tulevikule, kus elame keset reostatud maailmamerd, mürgist atmosfääri ning kemikaalidest küllastunud vett ja toitu. Me ei saa omaenda lastele edasi anda iidseid rabasid ja randu, mida nii väga armastame, kuna meile meeldib pidevalt uusi riideid osta - see on ju lõbus, lohutav ja odav! Kas ikka tead, missuguses julmas protsessis sa kiirmoodi tarbides tegelikult osaled ja kui suurt ohtu Sinu garderoob endas peidab?

Teame, et plastik mõjub katastroofiliselt meie keskkonnale ja elusolenditele. Ent vähem teada on pesumasinate roll. Pestes masinas riideid, mis on valmistatud sünteetilistest materjalidest, nagu näiteks polüester, nailon ja akrüül, jõuavad miljonid väikesed tehislikud riideosakesed läbi veesüsteemide jõgedesse, järvedesse ja maailmamerre.

72% meie riietest koosneb sünteetilisest riidekiust. Antud materjal laguneb maapinnal kauem kui 200 aastat. Üksainus polüestrist fliisjakk eraldab igal pesukorral umbes täpselt 1900 sellist tillukest riidekiud. [1]

Keskmiselt peseb üks leibkond aastas ligikaudu 400 pesumasinatäit, mille peale kulub umbes 60 tonni liitrit vett. Aastas kokku kulub moetööstuse tõttu 1,5 triljonit liitrit maailmavett. Siia kõrvale võime tuua fakti, et 750 miljonil inimesel ei ole ligipääsu puhtale veele. [1]

Riidekiud on ohtlikud ka kõigile teistele elusolenditele. Mikrofiiberosakesed ummistavad seedimist ning kahjustavad inimese magu ja seedeelundkonda. [2]

Väiksematele planktonitele, krabidele, kilpkonnadele ja kaladele tunduvad mikrofiibri laadsed kiud justkui söök. Selle tulemusena on teadlaste uuringute kohaselt nimetatud kiude leitud ka inimese toidulaualt. [2] Seesugune probleem viib meid tasapisi maailmatoidu vähenemiseni ja nälgimiseni. [3]

Aastas valmistatakse maailmas üle 100 miljardi riideeseme, kasutades üle tuhande erineva kemikaali. Näiteks 1kg tekstiili valmistamiseks kulub 1kg kemikaale. Kogu maailma toodetud kemikaalidest tuleneb 23% tekstiilitööstusest. [1]

Ligikaudu 20000 inimest aastas surevad vähi või nurisünnituse tagajärjel riiete peale piserdatud kemikaalide tõttu. Rõivaste valmistamise pärast on tuhanded puuvilla farmerid surnud ajuvähki, India puuvilla põlluharijate lapsed on sündinud tõsiste sünnidefektidega. [1]

Puuvilla kasvatamine eeldab rohketes kogustes vee ja pestitsiitide kasutamist kahjurite ja saagi kaotuse ennetamiseks, mis on eriti suur kaotus arengumaades, kus pole piisavalt ressursse ja samuti esineb ka põuaohtu.

Nahatekstiili valmistajatest 80% kasutavad kroomi. Tööstuslik kroom põhjustab vähktõbe. Pikaajalisel sissehingamisel võib tekitada halvemal juhul kopsuvähki, aga ka bronhiiti või põskkoopapõletikku. Kokkupuutel nahaga võib kroom tekitada igasuguseid allergiaid ja nahahaavu. [4]

Enam kui 150 miljonit puud raiutakse aastas riidetööstuse tõttu maha. Põhjusel, et saada tselluloosi ehk puuvilla. Seda töödeldakse ümber omakorda näiteks viskoosiks, ent kõige puhtam tselluloos on puuvill. Seesugune puude kogus teeks ritta pannes maailmale ringi ümber. Ning kogu maailma tselluloosist 1/3 tuleb ohustatud ja iidsetest metsadest. [5]

Keskmine palk rõivatööstuse tehastes on keskmiselt ⅕ inimese toimetulekupalgast, et nad saaksid söödud, elatud, joodud.

Tehaste tingimused on alla igasuguse arvestuse ning töö ei saa kunagi otsa. Tööd on tehastes väga palju, sest me, hästi toime tulevad noored soovime oma riidekappi uusi hilpe kord kvartalis. Seetõttu on töötajad kohustatud halbades tingimustes töötama 14-16h päevas, 7x nädalas. Umbes 96h nädalas veedab tehasetöötaja tehases aega füüsiliselt ja ka vaimselt rasket tööd tehes.

Ventilatsioon puudub, päevast-päeva hingatakse sisse toksilisi kemikaale ja -õhku. Tagajärgedeks on tulekahjud, õnnetused, vigastused, haigused. Kui töötaja ei täida oma päevast eesmärki, võib olla karistuseks vee joomise keeld.

168 miljonit last on sunnitud igapäevaselt moeühiskonna jaoks töötama. Kui oled sündinud peres, kus vanemad juba parasjagu tehastes töötavad, on laps kohustatud juba väga noorelt sama rada jätkama. Sest ühtlasi ei nõua moeühiskonna heaks töötamine spetsiifilisi oskusi.

Teadaolevalt töötab Aasia ja Vaikse ookeani piirkondades sundtööjõuna ligi 12 miljonit inimest. Euroopa Liidus ei ole see probleem sugugi olematu, vaid arv läheneb Eesti rahvastiku arvule- ligi 1,5miljonini.

Töölised töötavad tehastes õõvastavates tingimustes. Kahjuks ei küündi kohutavad katastroofid tehastes massimeedia huviorbiidiks:

Rana Plaza kokku kukkumine 2013. aastal. Suri 1134 töötajat. Töötajate konditsioonid olid kohutavad;

Bangladeshi firma tulekahju 2013 aastal, kus suri 114 inimest. Firma nimeks on Tazreen Fashions.

Veel reaalseid fakte:

5,2% kogu maailmaprügist on riided!

Olenemata tänapäeval aina populaarsemaks muutunud annetuspunktidest, kasvavatest heategevuslikest ettevõtetest ja poodidest, näitavad uuringud, et ¾ kõikidest Briti elanikest viskavad ära kõik oma kasutatud rõivad. [6]