
#taaskasuta
MIDA SAAN MINA TEHA?
EI VAJA? EI OSTA!
Videos on kasutatud Reet Ausi jätkusuutlike põhimõtetega valmistatud rõivaid.
​
"Kõige keskkonnasõbralikum jakk on Sul juba kapis olemas..." - keskkonnaspetsialist Lisa Williams
Soovime anda võimaluse kõige olulisem infokild üles korjata.
Selleks on:
Osta vähem, parema kvaliteediga ja taaskasuta!
-
Osta vähem
-
Osta parema kvaliteediga
-
Mõtle enne, kui riided ära viskad
-
Jälgi, kuidas rõivaid pesed
Nõuanded rõivaste tekstiili valimisel ja ostmisel:
-
Vali enda garderoobi naturaalsed või pool-sünteetilised rõivad
-
Eelista eetilise tootmise põhimõtetega valmistatud materjale
-
Kallim ja kvaliteetsem püsib kauem ja säästab loodust
Taaskasuta- vii basaari, müü Yagas, kirbukal või Humanas.
Eesti on oma taaskasutuskaupluste ja kirbukate poolest kirev. Enne, kui plaanid oma riidekappi midagi uut ja ägedat soetada, mõtle, ehk on võimalik see kirbukalt leida! Sest nagu öeldud: ühe vana- teise uus!
Proovi kapis seisma jäänud rõivaid ümber disainida!
Youtube on täis loovaid videoid, mis õpetavad T-särki ümber disainima või teksajakki värvima. Mölla vesiniku ja riidevärvidega- tulemused on uudsed ja ainulaadsed!
Uuri, millised poed võtavad vastu vanu rõivaid!
Näiteks on Zara lubanud 2025. aastaks hakata kasutama 100% jätkusuutlikku tekstiili. [1]
Keskkonnasõbralikud materjalid on näiteks:
-
LINANE kasutab puuvillast või polüestrist väga palju vähem ressursse (nagu näiteks energiat, vett, väetist jpm mürke). Linasetaime saab kasvatada ka halvema pinnasega mullas, mida ei saa kasutada toidu kasvatamiseks. Samuti imab linasetaim atmosfäärist süsinikku.
-
SIID on valgukiud, mida koovad siidiussid ja see on taastuv materjal. Siiski tasub meeles pidada, et kuna siidi töötlemiseks võidakse kasutada kemikaale, siis parim valik on orgaaniline siid. [2]
Ühtlasi on riigid koostamas keskkonnaalaseid regulatsioone. Meie isiklik arvamus on, et suurimad muutused toimuksid siis, kui neid teha valitsuse tasandil. Iga riik peaks võtma vastutuse inimkonna tarbimisharjumuste üle, koostama piirangud ja sätestama seadused. Siis ei olekski inimestel võimalust ülemäära tarbida ning riik püsiks puhtama ja keskkonnasõbralikumana.
KOSMEETIKA
Kui soetame pidevalt uusi kreeme ja tooteid, siis tekitame sellega meeletutes koguses plastmassi. Alternatiiviks võime kasutada korduvkasutatavaid pakendeid, pudeleid, osta keskkonnasõbralikelt ettevõtetelt, kelle anumad on taaskasutatavad või biolagunevad. Ning miks mitte eelistada näiteks looduslikku kookosõli ja üldse pakendivabasid tooteid?
Ka inimene on osa keskkonnast ja meil tuleb enda tervist meigitoodete riknemisel tekkivate toksiinide eest kaitsta. Üldjuhul säilivad kosmeetikavahendid suletud pakendis 3 aastat. Paljudel toodetel, näiteks kreemipurkidel, on välja toodud number, mis näitab toote kasutuskõlblikkuse aega pärast pakendi avamist.
Kuivad jumestustooted (tolmpuuder, lauvärv, põsepuna) säilivad 3 aastat sõltumata sellest, kas pakend on avatud või suletud. Veidralt läikiv kiht või plekid toote pinnal on märgid aegumisest.
Vedelad ja rasvased jumestustooted (ripsmetušš, huulepulk, jumestuskreem) säilivad kuni 6 kuud. Kindlasti tuleb tooteid hoida pimedas kohas. Avatud ripsmetušš võib rikneda juba 3 kuuga. Avamata pakendis säilivad tooted kuni aasta, kuid kindlasti tuleb neid säilitada temperatuuril alla 20 °C.
​
Näo-, käte- ja kehakreemid säilivad avatud pakendis 6-12 kuud. Kreemid ei talu kõrgeid temperatuure ega otsest päikesevalgust. Kui kreemi pinnale on tekkinud õhuke veekiht või kreemi värv ja lõhn on muutunud, on see ilmne märk riknemisest. Päikesekaitsekreemide puhul tuleb arvestada, et avatud pakendis kreemi mõju tasapisi väheneb.
​
Puhastusvahendid (näopiim, näovesi, koorijad) säilivad avatud pakendis 12-18 kuud, kinnises kuni 2 aastat. Naturaalsete koostisosadega puhastuskosmeetika säilib vaid 3 kuud. Kui toote värv ja lõhn on muutunud, on toode ka riknenud. [3]
​
LEIA VEEL INFOT:
​
-
Tekstiil ringlusse! Eesti esindus ja Keskkonnaministeerium ühendasid jõud, et edendada tekstiilimaterjalide ringlussevõttu ning julgustada inimesi tekstiile taaskasutama https://www.envir.ee/et/tekstiilringlusse
​
-
Stockholm Environment Institute / SEI tehtud uuringud, väljaanded, blogipostitused ja sündmused https://www.sei.org/centres/tallinn-et/tehtudtood/
​
-
Eestlased ostavad naaberriikidest tunduvalt rohkem rõivaid kui lätlased ja leedukad https://www.err.ee/1213765/eestlased-ostavad-tunduvalt-rohkem-riideid-kui-latlased-leedukad
Võta videote helil mute maha! ;)


Keskkonnasõbralikud brändisoovitused, pärinevad Eesti blogija Getxeli postitusest:
​
> noctu
> Reet Aus
> HoodLamb